Mis vahe on ilmalikul ja ateistlikul riigil?


Vastus 1:

Ateist on inimene, kes ei usu ühtegi kirjeldust erinevate jumalate kohta.

Ilmalik riik on riik, kus ühtegi usundit ei propageerita ja religioosse dogma veendumuste või mitteuskumuste korral puudub valitsuse toetus. Teisisõnu, ilmalik riik ei seo ennast ühel ega teisel viisil religiooniga. See ei sega ega toeta seda.

Ma arvan, et ateistlik riik, kui seda kunagi oleks, oleks riik, kus valitsus eitab ametlikult igasuguste jumalate olemasolu.


Vastus 2:

Mis vahe on ilmalikul riigil ja riigi ateismil?

Ilmalik riik on mis tahes riik, mida teokraatia ei valitse. Rangelt võttes võib see olla kas demokraatlik või totalitaarne, välja arvatud juhul, kui teokraatiad on oma olemuselt totalitaarsed, sest väide, et jumalale on antud õigus teha seda, mida te väidate, on Jumala tahe, on parim viis demokraatia õõnestamiseks. Sel põhjusel, mida sageli nimetatakse “riiklikuks ateismiks”, on sisuliselt väga omamoodi religioon, nagu näitas Põhja-Korea Kim Jong Uni reegel (vt videot):


Vastus 3:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 4:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 5:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 6:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 7:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 8:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 9:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 10:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 11:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 12:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 13:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 14:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 15:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.


Vastus 16:

Mis vahe on riigiliku ilmalikkuse ja riikliku ateismi vahel?

Riiklik sekularism on see, millesse USA väidetavalt peaks jõudma. USA-s on meil esimene muudatus, milles öeldakse, et valitsus ei saa luua riiklikku usundit. Selle asemel võimaldab see kõigil inimestel kummardada või mitte kumba iganes jumalat ta soovib.

Riiklik ateism takistaks kõigil inimestel kummardada ükskõik millist jumalat.

Üks võimaldab individuaalset valikuvabadust, mis hõlmab ka vabadust sunnitud jumalateenistustelt, teine ​​kaotab kõik need vabadused. Seetõttu pole ka teokraatia soovitatav.

Sekularism on ainus vastus, mis on kõigi inimeste suhtes õiglane.