Mis vahe on demokraatial ja liitvabariigil?


Vastus 1:

Nagu teised on öelnud, viitab mõiste föderaalne vabariik nii valitsuse tüübile kui ka valitsusorganisatsiooni tüübile.

Alustuseks on erinevus republi ja demokraatia vahel üsna lihtne ja taandub sellele, kellel on riigis otsustusõigus. Tõelises demokraatias on inimestel valitsuses sõnaõigus. See tähendab, et kõik riigiküsimused: seadusandlus, välispoliitika jms otsustatakse hääleõigusliku üldsuse enamuse poolt. Riigi tasandil pole kunagi tõelist demokraatiat eksisteerinud, kuna on väga ebareaalne eeldada, et kõik hääleõiguslikud inimesed saavad õigel ajal kokku tulla ja otsuseid vastu võtta. Vabariik on lihtsalt valitsuse vorm, kus esindajatel on otsustusõigus. Praeguses maailmas on enamik vabariike demokraatlikud vabariigid, kus esindajad valitakse (nt USA Kongress, Suurbritannia parlament jne).

Sõna föderaalne viitab haldusstruktuurile. Föderaalses valitsuses on mitu valitsustasandit, millel kõigil on oma jaotatud volitused. Näiteks USA-s on föderaal- või riiklik valitsus, kellel on teatud volitused, näiteks võim armee moodustamiseks, maksude maksmiseks, välispoliitika läbiviimiseks ja riikidevahelise kaubanduse reguleerimiseks. Samuti on riigid delegeerinud volitused, mis hõlmavad ka maksude tõstmist, siseasjade reguleerimist, teede ehitamist ja palju muud. See jaotus jätkub ka omavalitsuste tasandil, kus linnadel ja maakondadel on õigus reguleerida maakasutust, koguda teatud makse ja pakkuda haridust.


Vastus 2:

Mis vahe on demokraatial ja liitvabariigil?

Sellist asja nagu "föderaalne vabariik" pole, sest sõna "föderaalne" tähendab, et vabariigil on föderaalne halduse tüüp, mitte ühtne halduse tüüp. Sõna vabariik ees olev omadussõna peab kirjeldama vabariigi tüüpi ja föderaalne pole vabariigi tüüp. Sobivat tüüpi vabariik oleks demokraatlik, oligarhiline või autokraatlik - need kõik kirjeldavad vabariigi jõuallikat ja neil pole midagi pistmist föderaalse ega ühtse administratsiooniga.

Demokraatia on igasugune valitsus, kus elanikkonnale antakse poliitiline võim ja avalikud probleemid lahendab mingi rahvusassamblee, et tegeleda ühiskonna kollektiivsete probleemidega. Demokraatia peab olema vabariik, kuid põhiseaduslik monarhia võib olla ka demokraatia, kui on olemas põhiseadus, millega luuakse vabariigi valitsus ja kaotatakse monarhia ja aristokraatia privileegid ning keelatakse neil valitsuses seadusandlikel ja täidesaatvatel ametikohtadel.